Eesti 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt loetakse avalikuks teenistuseks töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse (KOV) ametiasutuse koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal. ATS jaotab avaliku teenistuse kaheks: ametnikeks ja töötajateks.
Ametnik on isik, kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ehk siis ametnik teostab avalikku võimu. Ametniku tööd reguleerib Avaliku teenistuse seadus (ATS). Ametnikke võib pidada “riigi selgrooks”, kelle töö puudutab ühel või teisel moel kõiki riigi elanikke – ametnikud annavad oma panuse riigi arengusuundade seadmisesse ja poliitikate elluviimisesse ning toimetavad kodanikeni riigi pakutavad avalikud teenused.
Kõik inimesed, kes saavad riigilt palka, ei ole ametnikud ning sõnad “riigipalgaline”, “riigitöötaja”, “avalikus sektoris hõivatu”, ”avalik teenistuja” ja “ametnik” ei ole sünonüümid.
Töötaja on isik, kes võetakse ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse tööd, mis toetab ametnikel avaliku võimu teostamist. Töötajad on näiteks personalitöötajad, raamatupidajad, avalike suhete edendajad jt. Töötaja töötab töölepingu alusel.
Kuna ametnikutöö on otseselt seotud avaliku võimu teostamisega, paljude inimeste elu puudutavate otsuste langetamise ning elluviimisega, paneb avaliku teenistuse seadus teenistujatele võrreldes töölepingu alusel töötavate inimestega mitmeid lisakohustusi ja tegevuspiiranguid, kuid teisest küljest näeb ette ka täiendavad sotsiaalsed garantiid ning soodustused. Iga avalik teenistuja on osa suuremast süsteemist, mille ühine eesmärk on ühiskondliku huvi teenimine. Peamised põhimõtted, mida kõik teenistujad oma töös arvestama peavad, on kirja pandud avaliku teenistuse eetikakoodeksisse.
Kuna ametnikutöö on otseselt seotud avaliku võimu teostamisega, paljude inimeste elu puudutavate otsuste langetamise ning elluviimisega, paneb avaliku teenistuse seadus teenistujatele võrreldes töölepingu alusel töötavate inimestega mitmeid lisakohustusi ja tegevuspiiranguid, kuid teisest küljest näeb ette ka täiendavad sotsiaalsed garantiid ning soodustused. Iga avalik teenistuja on osa suuremast süsteemist, mille ühine eesmärk on ühiskondliku huvi teenimine. Peamised põhimõtted, mida kõik teenistujad oma töös arvestama peavad, on kirja pandud avaliku teenistuse eetikakoodeksisse.
Vaata lisaks: www.avalikteenistus.ee
